Konkursid aastal 2016

Võtsime Renéga osa kokku 5 konkursist, mina Maigi Magnus ühest ja René Reinumäe neljast, millest ühe ta võitis. 

1. Suve alguses võitis René Tallinnasse rajatava Bill Gates`i pargi skulptuurikonkursi. René töö kujutas inimesest robotiks saamise evolutsiooni.

2. Ajaloomuuseumi protsendiseaduse konkursile esitas René töö "Pärna allee". See kujutas Eesti filmi lugu läbi Priit Pärna animategelaste põhjal loodud skulptuuride allee. Näiteks Priit Pärna Marilyn võiks olla Eesti oma Agnes filmist "Viimne rekliivia". René leidis, et "Pärna alleel" võiksid olla esindatud skulptuuride näol sellised Eesti filmid nagu "Karujaht Pärnumaal", "Nipernaadi", "Lendurid koduteel", "Viimne reliikvia" ja "Mandariinid". 

Konkursil ei kuulutatud esimese korraga võitjat välja ja see lükati mitu kuud edasi. Kahjuks ei jõudnud René oktoobriks oma tööd uuesti esitada, nii et konkursi teises voorus see ei osalenud.

3. Valga Gümnaasiumi protsendiseaduse konkursil osales René tööga "Ultramariin", mis kujutas koolilapsi kolmest eri ajast: eestiaegsed, nõukaaegsed ja kaasaegsed.

4. Kärdla Gümnaasiumi protsendiseaduse konkursil osales René tööga "Kärdla käpik", mis kujutas kaotsiläinud kinda kojujõudmist. Kadunud käpik eksles nii Siberi külmas, troopilises vihmametsas kui ka kõrbes, kuni lõpuks leidis üles oma kodu Kärdlas.

5. Mina osalesin Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise konkursil. Mälestusmärk kujutas 29 jalajälgedega plaati, millest igal plaadil oli küüditatud fiilia nimi. See oli mõeldud andmaks visuaalset arusaama küüditatud inimhulgast, tähtsustades eraldi igat indiviidi, andes füüsilise kogemuse ja inimliku mõõtme ohvritest, pakkudes vaatajale empaatilist kogemust.

René Reinumäe isikunäitus "Hommik neljatoalises" Draakoni Galeriis

René Reinumäe isikunäitus on ühisteadvusest. Kunstnikku huvitab, kuidas inimesed saavad võtta mingi ainese ja siis selle ühiselt millekski uueks kujundavad.

Kujundina on kunstnik kasutanud vene kunstnike Ivan Šiškini ja Konstantin Savitski 1889. aastal valminud õlimaali "Hommik männimetsas", mis on rahva seas lausa ikoonilise tähenduse omandanud "Kolme karu" maalina. René jätkas maali reprodutseerimist ja lõi sellest omakorda teose, mis kirjeldab seda, milliseks on ühisteadvus tema meelest Šiškini maal kujundanud. Koloriidiküllasest ja suurest maalist on saanud võltsitud kullatooniga raamis väike pruun saepurune ja vakstune asi. Inimesed on teinud endale ise uue teose: "Hommikust männimetsas" on saanud "Hommik neljatoalises"

*     *     *

René rääkis oma näitusest Klassikaraadio Kultuuriuudistes Kärt Kelderiga, (22.11.2016) kuula 03:20 - 05:15 min.

RR: [---]Omamoodi on see ju lahe, et ühsiteadvus saab võtta ükskõik kust, ükskõik mille ja selle järgi kuidagi joonduda ja oma arvamusi kujundada.

KK: Nii on kunstnik ka ise toiminud ja kuulsa maali omanäolisemaks reprodutseerinud. Neli karu on väikesest männimetsast Draakoni galeriisse roninud. Nende saepurust suured kered sümboliseerivad aga reprot, mille nad seljatasid. Näituse loomiseks võttis Reinumäe harrastajate maalikursusi, kus talle õpetati "Hommik männimetsas" koopia tegemist.[---]

RR: [---]aasta vältel oli see kursus ja siis iga esmaspäev natukene pusisin. Ja hiljem mingil vabal ajal ka, et saaks veel paremaks. Harrastajad muidugi arvasid, et ma teen liiga kaua seda ühte pilti, et ei ole mõtet teha nii kaua.

*     *     *

Pikema intervjuu andis René Klassikaraadio saatele Delta (21.11.2016), Renéga rääkis Kadri Toomeste. Kuulata saad SIIN 

[---]KT: Mis materjali te kasutanud olete, on see teie tavapärane materjal või on see midagi uut? RR: Põhimõtteliselt materjal võiks minu arvataes olla selle töö teenistuses [---]  
 

*     *     *

Ajalehes Postimees (30.11.2016) kirjutab Sandra Jõgeva René Reinumäe näitusest: Kolm karu, kuldkiharake ja saepuru

 *     *     *

- Kas sa karu samme kuulsid?
- Milliseid?
- No selliseid: müts-müts-müts, selliseid raskeid ja ühtlasi.
- Ei.
- Siis on hästi.
- Ma kuulen seda jälle.
- Mida?
- Neid karu samme.
- Raputa maha.
- Ei saa, nad on juba peaaegu siin.
- Nad?
- Jah nad.
- Mitu karu tuleb?
- Ma ei taha neid karu samme koguaaeg kuulda.
- Miks sa ei taha?
- Ma tahan vaikust.
- Vaikus ei ole hea, vaikus on tühi. Aga miks nad siia tulevad?
- Mina kutsusin.
- Sina?
- Jah.
- Miks sa kutsusid?
- Minu meelest on justkui miskit puudu.
- Mis siin on puudu?
- Elu oleks justkui puudu.
- Elu?
- Ah, mine metsa.
- Mine ise.
(Näitust sissejuhatava dialoogi kirjutas Kaja Kann)

Näitust saab külastada kuni 10. detsembrini Draakoni galeriis.

Alates 12. detsembrist kuni märtsini 2017 saab näitust näha Lihula Kultuurimajas. 

 

Ajakiri Pööning Rootsi raudteejaamas

Ajakirja Pööning sügisnumbrist saate vaadata pilte ja lugeda meie kodust Rootsi raudteejaamas.

 

http://www.ajakiripooning.ee/kunstnike-kodu-rootsi-raudteejaam/

 

Küüditatute mälestusmärk

Maigi Magnus osales Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise konkursil. Kokursi korraldas Korp! Filiae Patriae muinsuskaitsealasse kuuluva Struve 4, Tartu haljasalale. 

"Külmale maale", autor Maigi Magnus (2015)

Igale küüditatud fiiliale on nimeline mälestusplaat jalajälgedega. Jäljed ei ole pelgalt lohud, millesse uuesti astuda saab, vaid skulpturaalne peegelpilt jälgedest, sümboliseerides iga isiku eksistentsi, kelle saatus on tagasipööramatu – samadesse jälgedesse ei saa enam uuesti astuda, kuna alustatud teekond katkestati küüditajate poolt.

 

Mälestusplaate on sama palju kui küüditatuidki – 29. See annab visuaalse arusaama küüditatud inimhulgast, tähtsustades eraldi igat indiviidi, andes füüsilise kogemuse ja inimliku mõõtme küüditatutest, pakkudes vaatajale empaatilist kogemust – being present while being absent tõlge ingl. k. viibides siin, olles mujal. Nii ei ole mälestatavad ainult mineviku osa, vaid ka osa tulevikust ja argipäevast.

Mälestusmärk koosneb kokku kolmekümest 0,5m x 0,5m plaadist, millest 29 on valmistatud valgest betoonist ja 1 roostevabast metallisulamist. Roostevabast plaadil on tekst: „Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud õdedele mõeldes. Korp! Filiae Patriae,“ ning luuleread H. Runnelilt. 

Konkurss polnud anonüümne. Võitis korporatsiooni vilistlasliige. Mälestusmärk avatakse 1. juunil 2016.

Jaak Joala

Jaak Joala

René Reinumäe on Jaak Joala hauakivi autor. Raiduritöö tegi ära Kivihoov. Kivi sai oma kohale Jaak Joala 65. sünnipäevaks.

Juunikuu kivitöökojas, pildid vast valminud kivist:

Tallinna Metsakalmistul:

Represseeritute mälestusmärk Kasahstanis / Estonian monument in Spassk memorial, Kazakhstan

Kasahstan, Nõukogude Liidu vangla. Kõige suurem Kasahstani vangilaager on tuntud lühendi all Karlag. Karlag ehk Karaganda Parandusliku Töö Laager oli laagrite kompleks, mis oli GULAGi süsteemi osa. See eksisteeris aastatel 1931-1959 ja sinna kuulus "hiilgeajal" 29 laagrit. Korraga viibis laagris umbes 50 000 inimest ja kokku on Karlagist läbi käinud umbes miljon inimest. (Ventsel, A., 2012)

Karlagi laagri omapära peale selle suuruse oli see, et suure osa vangidest moodustasid poliitilised vangid ehk kriminaalkoodeksi paragrahv 58 järgi süüdi mõistetud "rahvavaenlased". (Ventsel, A., 2012)

Spasski memoriaal asub Karaganda oblastis Karlagi laagrist 30 km lõuna pool Spasski külas. Sinna on riigid, kelle kodanikud on langenud Nõukogude Liidu repressioonide ohvriks, rajanud mälestusmärgid. (Caravanistan, 2011 - 2015)

Eesti mälestusmärgi autor on René Renumäe ja see avatakse 31. mail 2015. Samba avamisel osaleb delegatsioon eesotsas president Arnold Rüütli ja peapiiskop emeerituse Andres Põderiga. Monumendi teostamise korraldas Eesti saatkond Astanas.(Postimees, 2015)

Mälestusmärgil on epitaaf nii kohalikus kui ka eesti keeles: MÄLESTAME EESTI VABARIIGI KODANIKKE, OKUPATSIOONIOHVREID. Mustast graniidist samba kõikidel külgedel on vertikaalne okastraadimotiiv.

Ajalehes Postimees ilmus Argo Ideonilt artikkel: Lugu söödavatest kividest. See tutvustab aega ja ruumi ning võtab kokku ka mälestusmärgi saamisloo. Algne kavand, millest juttu on ja mille rohtu kasvamist kardeti, oli samuti René tehtud.

Fotod Eesti suursaadikult Kasahstanis:

Allikad:
Aimar Ventsel: Stalinistliku vangilaagri kunst ja absurd, 03. XII 2012 – Delfi, http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/aimar-ventsel-stalinliku-vangilaagri-kunst-ja-absurd?id=65349540, kasutatud 26. V 2015.
Caravanistan. Excursion to KARLAG Museum and Spassk Memorial. 2011 –2015 – Caravanistan, http://caravanistan.com/tour/excursion-karlag-museum-spassk-memorial/, kasutatud 26. V 2015.
Postimees. Välisministeeriumi eelinfo: 25.-31. mai 2015, 25. V 2015 – Postimees http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20150525&ID=363466, kasutatud 27. V 2015.

Skulptuurinäitus Rakvere Teatris ja Palmse mõisas

Palmse mõisa ait

Alates 6. juunist on meie kujud Palmse mõisa aidas installatsiooni- ja skulptuurinäitusel "Mäng"! Näituse kujundaja on Jüri Ojaver, koostaja Teet Veispak. Näitus jääb avatuks kuni 6. septembrini 2015.

* * *

Rakvere Teater

Näitusel esinevad skulptorid: Ilme Kuld, Riho Kuld, René Reinumäe ja Maigi Magnus. Näitus jääb avatuks 19. veebriarist kuni 19. aprillini 2015. Pressiteade ERR-is
Uudis aprilli saabumise ja ühtlasi läheneva näituse lõpuga seoses: Maigi blondiinid ja René kuldhobuse pea jäävad Teatri galeriisse maikuu lõpuni! 

Hobuveos. Tööde transport.

Näitusesaali vaade 1

Näitusesaali vaade 2

"Kuldhobuse trofee", René Reinumäe, 2015

Muidugi oleks uhke, kui oleks töö juurde ka eepiline lugu õnnetoovast kuldhobusest rääkida, kelle matsid maha tapsid, lihaks tegid ja tapatöö meenutamiseks ja oma saavutuste üle uhkust tundes täis toppisid ja seinale riputasid.
Kuldhobuse tapmine on poeetiline fiktsioon kullast hiigelhobusest, tema tapmisest ja topise valmistamisest. Seeria "Kuldhobuse tapmine" kujutab kuldhobuse eri osade tarbimist, rappimist, nülgimist jne. Siin näitusel on väljapanekus kuldhobuse kaavik. (René)

"Moosiriiul", Maigi Magnus, 2014

On inspireeritud dokumentaalfilmist, mis räägib psühhopaadist ja tema ohvritest, keda mees hoidis 11 aastat oma majas vangistuses. Tegemist on äärmusliku näitega naistevastasest vägivallast. Kineetilised naisfiguurid on seksuaalsed ja limpsavad väljakutsuvalt keelt ja on minu poolt loodud kui püüd taaslavastada ja vaadata naist läbi psühhopaadi silmade. (Maigi)

Meedia:
Virumaa Teataja: Blondiinid moosiriiulil ja kuldhobuse pea

Virumaa Teataja pressiteade: Teatris näeb skulptuurikvartetti
Pressiteade err-is: Rakvere Teatris näidatakse nii vana kui uut skulptuuri 

Foto avamiselt