Monday, June 4, 2018

Goldstantin

Skulptor Maigi Magnuse skulptuuri "Golstantin" on võimalik näha kahel näitusel. Vaal Galeriis Kujurite Ühenduse aastanäitusel "100 skulptuuri" (21.04 - 02.06.2018) ja Tallinna Kunstihoone näitusel "Juubelikevad 2018" Linnagaleriis (19.05 - 17.06.2018).

"Goldstantin" ja Maigi Magnus Linnagaleriis


Konstantin Päts on Eesti riigi üks looja ja pikaaegne president. Olen tema kui riigimehe suur austaja. Imetlen, kui kirglikult ta oma kodumaasse Eestisse suhtus ja selle nimel võitles ja kannatusi vastu võttis, jäädes alati väärikaks.

Seetõttu muutis mind ärevaks, et Eesti sajanda juubeli puhul tõstatus president Pätsi teema üles negatiivses võtmes. Praegune president ei poolda Pätsile ausamba rajamist ja ei läheks isegi selle avamisele, kuna peab teda koos Laidoneriga osalt vastutavaks Eesti iseseisvuse kaotamises. Pätsile monumendi püstitamise idee Tallinnas nuditi kopromissmonumendikonkursiks, mis Pätsi eraldi esile ei tõstnud ja konkursina lõpuks läbi kukkus.

Minu meelest on see nõukaaegne demagoogia. Sest meie omade surnud riigimeeste seast ei peaks vaenlasi otsima. Inimesi, kes on oma elu pühendanud omariikluse loomisele ja arendamisele, tuleks hoida au sees. Omade seast ei peaks vaenlast otsima, sest seda tööd tegid võõrvõimud meie inimeste sotsiaalse kapitali lõhestamiseks.

Ajalooga on lihtne – me teame alati, millega see lõppes. Aga need minevikus elanud inimesed, kes tookord otsuseid vastu võtsid, ei teadnud kunagi ette, mis tegelikult saada võib, nad said loota ja uskuda parimat.

Eesti asub tsivilisatsioonide piiril, kus kohtuvad erinevad kultuuriruumid, mistõttu on meie territoorium pingeline ala. Siinsete inimeste hirmud on teistsugused ja neid hirme on rohkem. Ebakindlaid inimesi on lihtsam hirmutada ja neid vaenlaste otsimisel lõhestada. Minu skulptuur räägib väikese rahva sotsiaalse kapitali olulisusest. Ja kujutab kuningat, kes on alasti oma rahva ees - ilma ametiregaaliateta aga siiski igavesti suurmees Eesti jaoks.



"Goldstantin" on valmistatud kipsist ja kullatud, tiraažiga 3.



Kevadnäitusel saab kuni 10. juunini valida oma lemmikteose, hääletada saab siin: http://noar.eu/et/kevadnaitus18/ 


Õhtulehe vahendusel väike ülevaade Kevadnäitusest, ka "Goldstantin" sai lehte: Avati Eesti kunstnike aastanäitus, kus publik saab esimest korda valida oma lemmiktöö! 



*     *     *

Savimudel

Savimudel
Kullatud kipsmudel

Saturday, November 11, 2017

Arhitekt Olev Siinmaa mälestusmärk

Olev Siinmaa. Skulptor René Reinumäe, 2016
Aasta eest avati Pärnus arhitekt Olev Siinmaa mälestusmärk. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881-1948) oli üks 1930. aastate väljapaistvamaid funktsionaliste. Siinmaa on Rannahotelli, Rannahoone ja paljud teiste Pärnu arhitektuuripärlite autor. Tema mälestusmärk asub arhitekti enda kodumaja ees.

 

Olev Siinmaa kuju avamine:



Vasakult: Andres Vare, Paco Ulman, René Reinumäe ja Olev Siinmaa


Kuju paigaldamine:



 

Pilte tehnoloogilistest protsessidest:

Kipsvormi valmistamine
Kipsvorm peaaegu valmis
Kipsvorm
Vormi avamine
Kipsvormid Rootsi jaama õuel. Auto kastis sõitsid need Sauele, kus toimus metallivalu.
René alumiiniumkuju viimistlustlemas. Kuju valas Uus Monumentaal, foto: Ain Siimon

  

Skulptuuri modelleerimine:

René savimudeliga
Savimudel


Savimudel, modelleerimise veel päris alguses
René Reinumäe vahemudel Siinmaa skulptuurile
Olev Siinmaa mälestusmärgi ideekonkursi võitis Mudel OÜ. Ideekavandi autoriteks on Helle-Triin Hansumäe, Paco Ulman, Andres Vare ja Hardi Lehemaa.

Monday, November 6, 2017

Diivana tulin ma. Eesti filmitegijate autahvel.

René reljeefi paigaldamas
Eesti Filmimuuseum avas uksed Maarjamäe lossi pargis. Muuseumi sissepääsutreppide kohal on skulptor René Reinumäe bareljeef "Diivana tulin ma. Eesti filmitegijate autahvel". Bareljeef koosneb kuuest figuurist.
Paigaldus
Paigaldus
Paigaldus
Ateljees
René osaga bareljeefist
Kuldamine
Diiva

Wednesday, October 4, 2017

Betoonist lillekastid Lihula linnale

Lihula linna haljastus täienes sel suvel René Reinumäe valmistatud betoonist lillekastidega. Kastide mastaap oli tellija poolt ette antud, René paigutas kastile Lihula linna vapimotiivi.
Lihula vapivärvidest inspireerituna õitsevad kastides punase- ja valgeõielised lilled.

Lihula peatänav
Lihula mõis
Lihula mõis

Lihula mõisa ees
Lihula mõisa ees

Lihula vallamaja
René tööplatsil äsja vormist välja võetud lillekastiga.

Lihula lillekastid
*     *     *

Betoopnitööde käigus valmis ka aiamööblit. Laua pinna valamisel kasutas René valget betooni ja kummist pitsimustrilist vakstut.





Thursday, May 11, 2017

Seebist skulptuurid

Kumu Kunstimuuseumi 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis on 17.märtsist kuni 06. augustini 2017 avatud näitus "Anu Põder. Haprus on vaprus".
Maigi ja René näituse avamisel Anu Põdra töödega:

Maigi Magnus tegi näituse jaoks skulptor Anu Põdra seebist keeleskulptuuri reproduktsiooni. Selle roosa, mis on veekausis sulamas.
 

Anu Põdra seebist keele repro valmistamiseks modelleeris Maigi fotode põhjal plastiliinist keele, millest tegi kipsvormi, kuhu hiljem seebimassi valas ja kokku neli seebist keelt valmistas.
Plastiliinist keel valuribadega.
Kipsvorm.
Seebi keetmine.

Seebist keel
Seebist keel
*   *   *


Seebiskulptuuridest innustatuna modelleeris René raudteeteemalise seebi. Praegu on meil vaid üksikud roosad versioonid sellest, aga tahaks teha neid mõnusalt tumedaid ja tummiselt  tõrvaseid. Seebi modelleeris René eestiaegse raudteelaste sümboolika põhjal.