Saturday, October 3, 2020

Narva ingel

Narva Muuseumi uue ekspositsiooni osana on väljas Maigi Magnuse skulptuur "Lendav ordurüütel". Skulptuur pakub kaasaegset ja unikaalset romatiseeritud tõlgendust ordurüütlist ning juhatab seeläbi külastaja mõtlema rüütlitemaatika peegelduste üle tänapäevases kultuuris laiemalt. 

Maigi inspireerus nii Eesti- kui ka Venemaapoolsest sümboolikast, luues piirile piiripealse tegelase: tsaari kullist inspireeritud pääsuke, igavene tuli ja tõrvikud, kuldsed kirikutornid, rukkililled ja pääsukesed.














Monday, June 29, 2020

Konstantin Pätsi mälestusmärgi konkurss

Arhitekt Piret Müüripeal, sisearhitekt Reet Krause ja skulptor René Reinumäe osalesid koos president Pätsi mälestusmärgi konkursil.
Skulpturaalne kompositsioon mängib optilise illusiooniga, mis laseb äraspidise vormi inimsilmale positiivina paista. Kuju mõlemad pooled on portreelised.



Mälestusmärk on igast vaatest aktiivne, ühtemoodi intensiivsed on nii esi- kui ka tagakülg. Skulpturaalne tervik on infoküllane nii peavaates ja kui ka varjatuma külje pealt - peavaadet või kõige tähtsamat vaatepunkti on seega Enigmal raske määratleda. Skulptuur on täis avastamisrõõmu ja mõningast mängulisust. Klassikaline portreekäsitlus ja ambitsioonikas kompositsioonilahendus loob silla ajaloo ja tänapäeva linnakeskkonna vahel.

 



Asukoht
Tammasaare park koosneb praegu kolmest eriilmelisest osast. Kunagise turuhoone
vundamendile ehitatud kohvikuhoone eraldab visuaalselt pargi keskkosa Estoniaga
külgnevast Uue Turu alast. See osa on pargi põhialast erinevalt lakooniline ja karge,
korrapärase kujunduse ja valdavalt plaadistatud pinnaga. Pügatavad bosketipuud
annavad alale kõrgema raamistuse, jättes vaate inimsilmale avatuks.
Monumendile määratud Uue Turu väiksem plats, suurusega ~350m², on praegu
inimestele otseteeks läbi pargi. Mälestusmärk on paigutatud selle platsi pikiteljele,
teatripoolsesse otsa.
Mälestusmärk koosneb kahest osast, skulpturaalsest K. Pätsi peast ja
kahetasapinnalisest alusest. Pea suund on platsi pikiteljelt pööratud 31 kraadi.
Skulptuuri kogukõrgus on 2,1m, kogupikkus 6m, kogulaius 3,2m.
Linnaruumi sekkumine on võimalikult minimaalne, kogu ümbrus jääb samaks,
likvideeritakse ainult skulptuuri alla jääv valgustimast.
  


Konstruktsioon ja materjalid
Skulpturaalne osa on valatud pronksist, arhitektooniline alus on polümeersest mustast
betoonist, mille alla on paigutatud valgustus. Polümeerne must betoon tagab musta
graniidi taolise vuukideta kivist tahuka mulje.
K.Pätsi isiku tähendust selgitav tekst on roostevabast terasest plaatidel, mis valatud
tasa betoonipinnaga ja tähed on plaatidest välja lõigatud tühemikud. Esiküljel nimi
roostevabast terasest suured tähed.


Valgustuslahendus
Olemasolevatele valgusmastidele platsi Pärnu mnt poolses servas on kinnitatud
suunatavad prožektorid.
Skulptuuri aluse serva alla on süvistatud valgustiriba, mis suunab valguse alla.
Aluse pealispinnale on süvistatud suunatavad valgustid, üks mõlema külje peal ja kaks
skulpturaalse vormi sees, mis valgustavad üles, andes nõrka valgust.

Valguse värv on K3000 külm kollane- valge.  



Positiivi ja negatiivi idee ei pävinud tähelepanu ja töö ei osutunud valituks.

Friday, May 29, 2020

Looduslüürika

Kunstihoone galeriis on avatud Kai Kaljo kureeritud näitus "Kunstnikud maalivad kunstnikke" (21.05 - 05.07.2020). Näituselele valiti umbes pooled esitatud töödest ja sealhulgas on Maigi Magnuse mitme aasta jooksul maalitud ja sel kevadel sirelite õitsemise ajaks valminud maaelu romantiseeriv õlimaal "Looduslüürika", millel on portreteeritud René Reinumäe.
"Looduslüürika"(150,5 x 170,2 cm) 2020
Varasemalt valminud ja formaadilt palju väiksem "Intiimsed sirelid" sobib ka selle postituse maalikomplekti:
"Intiimsed sirelid"(50 x 60 cm) 2018 (erakogu)

Ja talvel maalitud Konrad Mägi maali "Norra vaade" remake:
"Norra vaade" remake (24 x 35 cm) 2020

Thursday, November 7, 2019

Hämarik

René Reinumäe modelleeris Weizenbergi skulptuuri "Hämarik" koopia. Kogemus ja enda ning teise autori vormitaju on koopia modelleerimisel olulised. Koopia modelleerimisel ei saa algse autori mõtteid kõrvale jätta. Kliendi soovil valati Hämarik uushõbedast. Kuld oleks ehk liig olnud.







Metallivalule eelneb vahatöö, huvitav on sama kuju erinevates materjalides vaadata:





Savi on kõige algus













Thursday, November 22, 2018

Hukkuva laeva viimne ohe Pakri poolsaarel

Head uudised! Mitu aastat laoruumis seisnud René Reinumäe skulptuur leidis endale koha Paldiskis Pakri poolsaarel restorani Pakri Parun ja tuletorni vahetus läheduses, seda tänu Andrei Pevgonen`ile, kes asjad korda ajas ja kuju uuesti püsti pani.
Skulptuur sallitati ja avati Eesti sajandal sünnipäeval.



Monday, June 4, 2018

Goldstantin

Skulptor Maigi Magnuse skulptuuri "Golstantin" on võimalik näha kahel näitusel. Vaal Galeriis Kujurite Ühenduse aastanäitusel "100 skulptuuri" (21.04 - 02.06.2018) ja Tallinna Kunstihoone näitusel "Juubelikevad 2018" Linnagaleriis (19.05 - 17.06.2018).

"Goldstantin" ja Maigi Magnus Linnagaleriis


Konstantin Päts on Eesti riigi üks looja ja pikaaegne president. Olen tema kui riigimehe suur austaja. Imetlen, kui kirglikult ta oma kodumaasse Eestisse suhtus ja selle nimel võitles ja kannatusi vastu võttis, jäädes alati väärikaks.

Seetõttu muutis mind ärevaks, et Eesti sajanda juubeli puhul tõstatus president Pätsi teema üles negatiivses võtmes. Praegune president ei poolda Pätsile ausamba rajamist ja ei läheks isegi selle avamisele, kuna peab teda koos Laidoneriga osalt vastutavaks Eesti iseseisvuse kaotamises. Pätsile monumendi püstitamise idee Tallinnas nuditi kopromissmonumendikonkursiks, mis Pätsi eraldi esile ei tõstnud ja konkursina lõpuks läbi kukkus.

Minu meelest on see nõukaaegne demagoogia. Sest meie omade surnud riigimeeste seast ei peaks vaenlasi otsima. Inimesi, kes on oma elu pühendanud omariikluse loomisele ja arendamisele, tuleks hoida au sees. Omade seast ei peaks vaenlast otsima, sest seda tööd tegid võõrvõimud meie inimeste sotsiaalse kapitali lõhestamiseks.

Ajalooga on lihtne – me teame alati, millega see lõppes. Aga need minevikus elanud inimesed, kes tookord otsuseid vastu võtsid, ei teadnud kunagi ette, mis tegelikult saada võib, nad said loota ja uskuda parimat.

Eesti asub tsivilisatsioonide piiril, kus kohtuvad erinevad kultuuriruumid, mistõttu on meie territoorium pingeline ala. Siinsete inimeste hirmud on teistsugused ja neid hirme on rohkem. Ebakindlaid inimesi on lihtsam hirmutada ja neid vaenlaste otsimisel lõhestada. Minu skulptuur räägib väikese rahva sotsiaalse kapitali olulisusest. Ja kujutab kuningat, kes on alasti oma rahva ees - ilma ametiregaaliateta aga siiski igavesti suurmees Eesti jaoks.



"Goldstantin" on valmistatud kipsist ja kullatud, tiraažiga 3.



Kevadnäitusel saab kuni 10. juunini valida oma lemmikteose, hääletada saab siin: http://noar.eu/et/kevadnaitus18/ 


Õhtulehe vahendusel väike ülevaade Kevadnäitusest, ka "Goldstantin" sai lehte: Avati Eesti kunstnike aastanäitus, kus publik saab esimest korda valida oma lemmiktöö! 



*     *     *

Savimudel

Savimudel
Kullatud kipsmudel