Showing posts with label monument. Show all posts
Showing posts with label monument. Show all posts

Saturday, November 11, 2017

Arhitekt Olev Siinmaa mälestusmärk

Olev Siinmaa. Skulptor René Reinumäe, 2016
Aasta eest avati Pärnus arhitekt Olev Siinmaa mälestusmärk. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881-1948) oli üks 1930. aastate väljapaistvamaid funktsionaliste. Siinmaa on Rannahotelli, Rannahoone ja paljud teiste Pärnu arhitektuuripärlite autor. Tema mälestusmärk asub arhitekti enda kodumaja ees.

 

Olev Siinmaa kuju avamine:



Vasakult: Andres Vare, Paco Ulman, René Reinumäe ja Olev Siinmaa


Kuju paigaldamine:



 

Pilte tehnoloogilistest protsessidest:

Kipsvormi valmistamine
Kipsvorm peaaegu valmis
Kipsvorm
Vormi avamine
Kipsvormid Rootsi jaama õuel. Auto kastis sõitsid need Sauele, kus toimus metallivalu.
René alumiiniumkuju viimistlustlemas. Kuju valas Uus Monumentaal, foto: Ain Siimon

  

Skulptuuri modelleerimine:

René savimudeliga
Savimudel


Savimudel, modelleerimise veel päris alguses
René Reinumäe vahemudel Siinmaa skulptuurile
Olev Siinmaa mälestusmärgi ideekonkursi võitis Mudel OÜ. Ideekavandi autoriteks on Helle-Triin Hansumäe, Paco Ulman, Andres Vare ja Hardi Lehemaa.

Tuesday, January 31, 2017

Konkursid aastal 2016

Võtsime Renéga osa kokku 5 konkursist, mina Maigi Magnus ühest ja René Reinumäe neljast, millest ühe ta võitis. 

1. Suve alguses võitis René Tallinnasse rajatava Bill Gates`i pargi skulptuurikonkursi. René töö kujutas inimesest robotiks saamise evolutsiooni.

2. Ajaloomuuseumi protsendiseaduse konkursile esitas René töö "Pärna allee". See kujutas Eesti filmi lugu läbi Priit Pärna animategelaste põhjal loodud skulptuuride allee. Näiteks Priit Pärna Marilyn võiks olla Eesti oma Agnes filmist "Viimne rekliivia". René leidis, et "Pärna alleel" võiksid olla esindatud skulptuuride näol sellised Eesti filmid nagu "Karujaht Pärnumaal", "Nipernaadi", "Lendurid koduteel", "Viimne reliikvia" ja "Mandariinid". 

Konkursil ei kuulutatud esimese korraga võitjat välja ja see lükati mitu kuud edasi. Kahjuks ei jõudnud René oktoobriks oma tööd uuesti esitada, nii et konkursi teises voorus see ei osalenud.

3. Valga Gümnaasiumi protsendiseaduse konkursil osales René tööga "Ultramariin", mis kujutas koolilapsi kolmest eri ajast: eestiaegsed, nõukaaegsed ja kaasaegsed.


4. Kärdla Gümnaasiumi protsendiseaduse konkursil osales René tööga "Kärdla käpik", mis kujutas kaotsiläinud kinda kojujõudmist. Kadunud käpik eksles nii Siberi külmas, troopilises vihmametsas kui ka kõrbes, kuni lõpuks leidis üles oma kodu Kärdlas.



5. Mina osalesin Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise konkursil. Mälestusmärk kujutas 29 jalajälgedega plaati, millest igal plaadil oli küüditatud fiilia nimi. See oli mõeldud andmaks visuaalset arusaama küüditatud inimhulgast, tähtsustades eraldi igat indiviidi, andes füüsilise kogemuse ja inimliku mõõtme ohvritest, pakkudes vaatajale empaatilist kogemust.

Friday, January 22, 2016

Küüditatute mälestusmärk


Maigi Magnus osales Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise konkursil. Kokursi korraldas Korp! Filiae Patriae muinsuskaitsealasse kuuluva Struve 4, Tartu haljasalale. 
"Külmale maale", autor Maigi Magnus (2015)
Igale küüditatud fiiliale on nimeline mälestusplaat jalajälgedega. Jäljed ei ole pelgalt lohud, millesse uuesti astuda saab, vaid skulpturaalne peegelpilt jälgedest, sümboliseerides iga isiku eksistentsi, kelle saatus on tagasipööramatu – samadesse jälgedesse ei saa enam uuesti astuda, kuna alustatud teekond katkestati küüditajate poolt.
 
Mälestusplaate on sama palju kui küüditatuidki – 29. See annab visuaalse arusaama küüditatud inimhulgast, tähtsustades eraldi igat indiviidi, andes füüsilise kogemuse ja inimliku mõõtme küüditatutest, pakkudes vaatajale empaatilist kogemust – being present while being absent tõlge ingl. k. viibides siin, olles mujal. Nii ei ole mälestatavad ainult mineviku osa, vaid ka osa tulevikust ja argipäevast.

Mälestusmärk koosneb kokku kolmekümest 0,5m x 0,5m plaadist, millest 29 on valmistatud valgest betoonist ja 1 roostevabast metallisulamist. Roostevabast plaadil on tekst: „Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud õdedele mõeldes. Korp! Filiae Patriae,“ ning luuleread H. Runnelilt. 


Konkurss polnud anonüümne. Võitis korporatsiooni vilistlasliige. Mälestusmärk avatakse 1. juunil 2016.

Sunday, May 31, 2015

Represseeritute mälestusmärk Kasahstanis / Estonian monument in Spassk memorial, Kazakhstan

Kasahstan, Nõukogude Liidu vangla. Kõige suurem Kasahstani vangilaager on tuntud lühendi all Karlag. Karlag ehk Karaganda Parandusliku Töö Laager oli laagrite kompleks, mis oli GULAGi süsteemi osa. See eksisteeris aastatel 1931-1959 ja sinna kuulus "hiilgeajal" 29 laagrit. Korraga viibis laagris umbes 50 000 inimest ja kokku on Karlagist läbi käinud umbes miljon inimest. (Ventsel, A., 2012)
Karlagi laagri omapära peale selle suuruse oli see, et suure osa vangidest moodustasid poliitilised vangid ehk kriminaalkoodeksi paragrahv 58 järgi süüdi mõistetud "rahvavaenlased". (Ventsel, A., 2012)

Spasski memoriaal asub Karaganda oblastis Karlagi laagrist 30 km lõuna pool Spasski külas. Sinna on riigid, kelle kodanikud on langenud Nõukogude Liidu repressioonide ohvriks, rajanud mälestusmärgid. (Caravanistan, 2011 - 2015)

Eesti mälestusmärgi autor on René Renumäe ja see avatakse 31. mail 2015. Samba avamisel osaleb delegatsioon eesotsas president Arnold Rüütli ja peapiiskop emeerituse Andres Põderiga. Monumendi teostamise korraldas Eesti saatkond Astanas.(Postimees, 2015)

Mälestusmärgil on epitaaf nii kohalikus kui ka eesti keeles: MÄLESTAME EESTI VABARIIGI KODANIKKE, OKUPATSIOONIOHVREID. Mustast graniidist samba kõikidel külgedel on vertikaalne okastraadimotiiv.

Ajalehes Postimees ilmus Argo Ideonilt artikkel: Lugu söödavatest kividest. See tutvustab aega ja ruumi ning võtab kokku ka mälestusmärgi saamisloo. Algne kavand, millest juttu on ja mille rohtu kasvamist kardeti, oli samuti René tehtud.

Fotod Eesti suursaadikult Kasahstanis:

Allikad:
Aimar Ventsel: Stalinistliku vangilaagri kunst ja absurd, 03. XII 2012 – Delfi, http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/aimar-ventsel-stalinliku-vangilaagri-kunst-ja-absurd?id=65349540, kasutatud 26. V 2015.
Caravanistan. Excursion to KARLAG Museum and Spassk Memorial. 2011 –2015 – Caravanistan, http://caravanistan.com/tour/excursion-karlag-museum-spassk-memorial/, kasutatud 26. V 2015.
Postimees. Välisministeeriumi eelinfo: 25.-31. mai 2015, 25. V 2015 – Postimees http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20150525&ID=363466, kasutatud 27. V 2015.

Sunday, June 15, 2014

Fotomälu ehk Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkurss

Jaan Poska (Foto: Virumaa Muuseumid/Wikimedia Commons, cc-by-sa-3.0)
René ateljees. Jaan Poska kuju modelleerimine (2014)
Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursil osales 47 tööd, millest auhinnati kuut. Kuue parima hulka valiti ka skulptor René Reinumäe ja arhitekt Viljar Lohu töö "Fotomälu". René ja Viljar pälvisid ostupreemia.

Kuni 28. juunini 2014 sai võistlustöid näha Rahvusraamatukogus.


 



Wednesday, November 27, 2013

Hukkuva laeva viimne ohe eemaldati Paldiski linnaruumist

Päev enne kohalike omavalitsuste valimisi avatud skulptuur "Hukkuva laeva viimne ohe" sai kõigest alla kahe kuu rahva ees olla, kui see maha võeti.

Käisime ka ise linnavalitsuses maad uurimas ja selgus, et tegelik kuju eemaldamise põhjus oli see, et kuju oli aluse küljest lahti ja kõikus tuule käes, nii et murelik linnarahvas andis sellekohast infot ja linn pidi kiiresti ohtliku olukorra likvideerima. See oli parim otsus antud olukorras ja hea valik kuju säästmiseks. Uurisime kuju alust, millele kuju kinnitatud oli, sellelt oli näha, et aluse sisse puuritud 6 kinnitusaugust, olid vaid kolmele epoankrud paigaldatud. See tähendab, et kuju oli ühest küljest kinnitamata ning ülejäänud kolm kinnitust ei olekski olnud ja ei olnudki piisavad, et 3,3 meetrist kuju turvaliselt püsti hoida. Kuju paigalduse spetsifikatsioonid, mille tellijale kujuga kaasa andsime, nägid muuseas ette, et ankuruid peab olema vähemalt iga 10 cm tagant, seda polnud rakendatud.

Kõnealune skulptuur on valmistatud klaaskiudplastist ja on ilmastikukindel. Klaaskiudplastil on väga lai kasutusala ja seda eriti asjade valmistamisel, mis peavad kestma. Näiteks tehakse samast materjalist paate, lipuvardaid, mööblit, kiivreid, autode ja mootorrataste keredetaile, ka septikuid valmistatakse klaaskiudplastist. Eestis on materjal varemgi samas mastaabis skulptuuridena linnaruumis kasutust leidnud. Näiteks tegi René Reinumäe Kaitseväe kalmistu kabeli vaasi samast materjalist. Hannes Starkopfi kujud, mis seisavad Tallink Spa hotelli ees, on ka René Reinumäe poolt klaaskiudplastist valmistatud juba 2006. aastal. 


Oktoober 2013

November 2013

Üks pooltest kinnitustest, millesse ei olnud paigaldatud epoankrut, mis oli kuju tuule käes kõikumise põhjuseks. Joonisel on sellised kinnitused märgitud miinustega.

Võrdluseks foto kinnitusaugust, millesse oli paigaldatud epoankur. Neid oli 3 ja need asusid kuju ühel küljel. Järgneval joonisel on sellised kinnitused plussidega märgitud.



Joonis 

Fikseerisime koha peal olukorra fotode ja joonistega. Siin on näha skulptuuri aluse pealtvaade, millele on märgitud kinnituskohad.

Ajakirjanik Allar Viivik valgustab juhtunut maakonnalehes Harju Elu: Halvasti kinnitatud kuju viidi varju  



Vaata ka: Hukkuva laeva viimne ohe ja Hukkuva laeva viimne ohe Paldiskis ja Hukkuva laeva viimne ohe Pakri poolsaarel

*Skulptuur on valminud kunstnikepaari Johnson ja Johnson 2008 aasta kunstiprojekti raames ja nende tellimusel. Skulptuuri modelleeris ja viis materjali skulptor René Reinumäe.