Represseeritute mälestusmärk Kasahstanis / Estonian monument in Spassk memorial, Kazakhstan

Kasahstan, Nõukogude Liidu vangla. Kõige suurem Kasahstani vangilaager on tuntud lühendi all Karlag. Karlag ehk Karaganda Parandusliku Töö Laager oli laagrite kompleks, mis oli GULAGi süsteemi osa. See eksisteeris aastatel 1931-1959 ja sinna kuulus "hiilgeajal" 29 laagrit. Korraga viibis laagris umbes 50 000 inimest ja kokku on Karlagist läbi käinud umbes miljon inimest. (Ventsel, A., 2012)

Karlagi laagri omapära peale selle suuruse oli see, et suure osa vangidest moodustasid poliitilised vangid ehk kriminaalkoodeksi paragrahv 58 järgi süüdi mõistetud "rahvavaenlased". (Ventsel, A., 2012)

Spasski memoriaal asub Karaganda oblastis Karlagi laagrist 30 km lõuna pool Spasski külas. Sinna on riigid, kelle kodanikud on langenud Nõukogude Liidu repressioonide ohvriks, rajanud mälestusmärgid. (Caravanistan, 2011 - 2015)

Eesti mälestusmärgi autor on René Renumäe ja see avatakse 31. mail 2015. Samba avamisel osaleb delegatsioon eesotsas president Arnold Rüütli ja peapiiskop emeerituse Andres Põderiga. Monumendi teostamise korraldas Eesti saatkond Astanas.(Postimees, 2015)

Mälestusmärgil on epitaaf nii kohalikus kui ka eesti keeles: MÄLESTAME EESTI VABARIIGI KODANIKKE, OKUPATSIOONIOHVREID. Mustast graniidist samba kõikidel külgedel on vertikaalne okastraadimotiiv.

Ajalehes Postimees ilmus Argo Ideonilt artikkel: Lugu söödavatest kividest. See tutvustab aega ja ruumi ning võtab kokku ka mälestusmärgi saamisloo. Algne kavand, millest juttu on ja mille rohtu kasvamist kardeti, oli samuti René tehtud.

Fotod Eesti suursaadikult Kasahstanis:

Allikad:
Aimar Ventsel: Stalinistliku vangilaagri kunst ja absurd, 03. XII 2012 – Delfi, http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/aimar-ventsel-stalinliku-vangilaagri-kunst-ja-absurd?id=65349540, kasutatud 26. V 2015.
Caravanistan. Excursion to KARLAG Museum and Spassk Memorial. 2011 –2015 – Caravanistan, http://caravanistan.com/tour/excursion-karlag-museum-spassk-memorial/, kasutatud 26. V 2015.
Postimees. Välisministeeriumi eelinfo: 25.-31. mai 2015, 25. V 2015 – Postimees http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20150525&ID=363466, kasutatud 27. V 2015.

Skulptuurinäitus Rakvere Teatris ja Palmse mõisas

Palmse mõisa ait

Alates 6. juunist on meie kujud Palmse mõisa aidas installatsiooni- ja skulptuurinäitusel "Mäng"! Näituse kujundaja on Jüri Ojaver, koostaja Teet Veispak. Näitus jääb avatuks kuni 6. septembrini 2015.

* * *

Rakvere Teater

Näitusel esinevad skulptorid: Ilme Kuld, Riho Kuld, René Reinumäe ja Maigi Magnus. Näitus jääb avatuks 19. veebriarist kuni 19. aprillini 2015. Pressiteade ERR-is
Uudis aprilli saabumise ja ühtlasi läheneva näituse lõpuga seoses: Maigi blondiinid ja René kuldhobuse pea jäävad Teatri galeriisse maikuu lõpuni! 

Hobuveos. Tööde transport.

Näitusesaali vaade 1

Näitusesaali vaade 2

"Kuldhobuse trofee", René Reinumäe, 2015

Muidugi oleks uhke, kui oleks töö juurde ka eepiline lugu õnnetoovast kuldhobusest rääkida, kelle matsid maha tapsid, lihaks tegid ja tapatöö meenutamiseks ja oma saavutuste üle uhkust tundes täis toppisid ja seinale riputasid.
Kuldhobuse tapmine on poeetiline fiktsioon kullast hiigelhobusest, tema tapmisest ja topise valmistamisest. Seeria "Kuldhobuse tapmine" kujutab kuldhobuse eri osade tarbimist, rappimist, nülgimist jne. Siin näitusel on väljapanekus kuldhobuse kaavik. (René)

"Moosiriiul", Maigi Magnus, 2014

On inspireeritud dokumentaalfilmist, mis räägib psühhopaadist ja tema ohvritest, keda mees hoidis 11 aastat oma majas vangistuses. Tegemist on äärmusliku näitega naistevastasest vägivallast. Kineetilised naisfiguurid on seksuaalsed ja limpsavad väljakutsuvalt keelt ja on minu poolt loodud kui püüd taaslavastada ja vaadata naist läbi psühhopaadi silmade. (Maigi)

Meedia:
Virumaa Teataja: Blondiinid moosiriiulil ja kuldhobuse pea

Virumaa Teataja pressiteade: Teatris näeb skulptuurikvartetti
Pressiteade err-is: Rakvere Teatris näidatakse nii vana kui uut skulptuuri 

Foto avamiselt

Taevakivid

René Reinumäe tegi Terje Ojaveri installatsioonile "Taevakivid" 11 kunstkivi. Terje installatsiooni saab näha uuendatud Ülemiste keskuse aatriumis.

 

Toas kive kuivatamas

 

 

René tehtud kivid, detail

 

Kivide üleandmine 

René annab oma töö Terjele üle.

Kivid Terjele

Ülemiste keskuses

Terje tehtud viimistluse ja värviga kivid.  

Elav Klassik/Living Classic 13.06 - 19.07 2014 Pärnus

Pärnu kunstisuvi Pärnu Linnagaleriis Uus tn 4 ja Kunstnike Majas Nikolai 27. Näitusel esineme ka meie Renéga. René töö "Kuldmees läheb taevasse" asub Linnagaleriis, minu "Moosiriiul"/"Sex on a shelf" Kunstnike Majas. Näituse kuraator on Eveli Varik.

Meie avamisel:

Kuldmees Pärnu Linnagaleriis:

foto: Marko Toomast

 

Kunstnike Majas: 

 

foto: Marko Toomast

foto: Marko Toomast

 Kunstnik Per William Peterseni video avamiselt:

 Renéga minu tööd paigaldamas:

 
Maigi "Moosiriiul"/"Sex on a shelf", taustal Lapin "Partii VII"/ "Game VII":

Kunstnikud: Mall Nukke, Peeter Allik, Ilmar Kruusamäe, Juss Piho, Enn Tegova, Tõnis Laanemaa, Leonhard Lapin, Maigi Magnus, René Reinumäe, Sirje Eelma, Rait Prääts, Redhaus, Per William Petersen, Sirje Petersen, Kaili Angela Konno, Aime Kuulbusch, Maret Olvet, Kelly Valk, Rait Pärg, Andrus Joonas, Heikki Leis, Alide Zvorovski, Andres Koort, Mare Vint ja Andres Tolts, Ilme Kuld, Riho Kuld, Siim Tanel Annus, Tiiu Pallo Vaik, Enn Ootsing, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Anne Parmasto, Valeri Vinogradov.

Fotomälu ehk Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkurss

Jaan Poska (Foto: Virumaa Muuseumid/Wikimedia Commons, cc-by-sa-3.0)

René ateljees. Jaan Poska kuju modelleerimine (2014)

Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursil osales 47 tööd, millest auhinnati kuut. Kuue parima hulka valiti ka skulptor René Reinumäe ja arhitekt Viljar Lohu töö "Fotomälu". René ja Viljar pälvisid ostupreemia.

Kuni 28. juunini 2014 sai võistlustöid näha Rahvusraamatukogus.

 

Hukkuva laeva viimne ohe eemaldati Paldiski linnaruumist

Päev enne kohalike omavalitsuste valimisi avatud skulptuur "Hukkuva laeva viimne ohe" sai kõigest alla kahe kuu rahva ees olla, kui see maha võeti.

Käisime ka ise linnavalitsuses maad uurimas ja selgus, et tegelik kuju eemaldamise põhjus oli see, et kuju oli aluse küljest lahti ja kõikus tuule käes, nii et murelik linnarahvas andis sellekohast infot ja linn pidi kiiresti ohtliku olukorra likvideerima. See oli parim otsus antud olukorras ja hea valik kuju säästmiseks. Uurisime kuju alust, millele kuju kinnitatud oli, sellelt oli näha, et aluse sisse puuritud 6 kinnitusaugust, olid vaid kolmele epoankrud paigaldatud. See tähendab, et kuju oli ühest küljest kinnitamata ning ülejäänud kolm kinnitust ei olekski olnud ja ei olnudki piisavad, et 3,3 meetrist kuju turvaliselt püsti hoida. Kuju paigalduse spetsifikatsioonid, mille tellijale kujuga kaasa andsime, nägid muuseas ette, et ankuruid peab olema vähemalt iga 10 cm tagant, seda polnud rakendatud.

Kõnealune skulptuur on valmistatud klaaskiudplastist ja on ilmastikukindel. Klaaskiudplastil on väga lai kasutusala ja seda eriti asjade valmistamisel, mis peavad kestma. Näiteks tehakse samast materjalist paate, lipuvardaid, mööblit, kiivreid, autode ja mootorrataste keredetaile, ka septikuid valmistatakse klaaskiudplastist. Eestis on materjal varemgi samas mastaabis skulptuuridena linnaruumis kasutust leidnud. Näiteks tegi René Reinumäe Kaitseväe kalmistu kabeli vaasi samast materjalist. Hannes Starkopfi kujud, mis seisavad Tallink Spa hotelli ees, on ka René Reinumäe poolt klaaskiudplastist valmistatud juba 2006. aastal. 

Oktoober 2013

November 2013

Üks pooltest kinnitustest, millesse ei olnud paigaldatud epoankrut, mis oli kuju tuule käes kõikumise põhjuseks. Joonisel on sellised kinnitused märgitud miinustega.

Võrdluseks foto kinnitusaugust, millesse oli paigaldatud epoankur. Neid oli 3 ja need asusid kuju ühel küljel. Järgneval joonisel on sellised kinnitused plussidega märgitud.

Joonis 

Fikseerisime koha peal olukorra fotode ja joonistega. Siin on näha skulptuuri aluse pealtvaade, millele on märgitud kinnituskohad.

Ajakirjanik Allar Viivik valgustab juhtunut maakonnalehes Harju Elu: Halvasti kinnitatud kuju viidi varju  

Vaata ka: Hukkuva laeva viimne ohe ja Hukkuva laeva viimne ohe Paldiskis ja Hukkuva laeva viimne ohe Pakri poolsaarel

*Skulptuur on valminud kunstnikepaari Johnson ja Johnson 2008 aasta kunstiprojekti raames ja nende tellimusel. Skulptuuri modelleeris ja viis materjali skulptor René Reinumäe.